Jooksupüksid

Kui mu 12nädalane kava läbi sai, siis võtsin paar vaba päeva, sest käisime Calgarys, kuid pärast seda leidsin võimaluse jätkata praktiliselt sama Kayla Itsinese kava, mis ongi eelmise kava jätk. Praegu olen juba 15. nädala juures ja tunne on endiselt hea.

Sellega seoses tahtsin rääkida jooksmisest. Kava üks osa on kaks korda nädalas sörkida või kõndida 35-45 minutit järjest ning ühel päeval teha HIIT (High-intensity interval training) trenni ehk 15 minuti jooksul sprindid 30 sekundid, seejärel seisad või kõnnid järgmised 30 sekundit jne.

Siiani olen ma jooksnud sees jooksurajal, kuid pühapäeval otsustasime lõpuks end välja ajada ja õues joosta. Tegelikult pole õues jooksnud eriti seetõttu, et Marko arust on jooksmine igav ning tema teeb pigem jõudu. Pühapäeval õnnestus mul siiski Marko õue jooksma ajada. Kaugele me ei jooksnudki, sest pärast kümmet minutit tundsin mina, et jube raske on, ja otsustasin kõndida. Ega Markogi kaua enam edasi ei jooksnud, seega ülejäänud aja jalutasime. Iseenesest oli tore, sest sel korral jalutasime pargi teisele poole ning avastasime uusi kohti. Pean järjekordselt ütlema, et elame tõesti heas rajoonis, kõik on nii lähedal - töö, kesklinn, poed, pargid koos jooksuradade/jalgrattaradade ja grillimiskohtadega, jõgi jne. Igal juhul nõrkuse põhjuseks oli mul vist madal vererõhk, sest ka laupäeval võttis jubedalt hingeldama ja kuidagi raske oli.

Eile hakkasin ma otsima oma lühikesi jooksupükse, kuid mitte kuidagi ei õnnestunud neid leida. Jõudsin järeldusele, et ju ma ei võtnudki neid Kanadasse kaasa. Seega nõudsin, et läheksime pärast trenni poodi ja ostaksime mulle ühed toredad lühikesed jooksupüksid, sest kolmapäevaks lubas ju nii sooja ilma. Mõeldud-tehtud ja tulingi koju väga rõõmsate jooksupükstega. Varsti teen pilti ka, siis näete kui rõõmsad need on! Ilmselgelt sain ma uuest ostust nii palju energiat juurde, et koju jõudes püksid jalga visates hüppasin tükk aega mööda maja ringi, endal nägu peeretamas peas.

Ka täna ei vedanud rõõmsad jooksupüksid mind alt. Suutsin Marko tänagi välja jooksma ajada ning lõpuks jõudsin ma ise kah joosta kauem kui 10 minutit. Täna jooksime alguses sama rada, mis pühapäeval, kuid otsustasime veel kaugemale minna, kus me varem käinud polnud. Ausalt, mina ei mõista, miks osad inimesed räägivad, et Edmonton on Kanada pommiauk või midagi taolist. Mulle siin küll meeldib ning jõe äärne ala on tõeliselt kaunis. Okei, reoveepuhastusjaam ja mingisugune muu tehas just miljonivaadet välja ei anna, aga üleüldiselt on siin ilus ja mina olen väga rahul. Ja rõõmsad püksid andsid ka nii palju energiat, et siiani on väga hea olla.

Lähipäevil teen pilti ja näitan teile ka! Vaat kui palju pükstest ikka oleneb.