Tööjuttu

Seda oleme ilmselt varemgi toonitanud, et meil on siin pea iga kuu üks püha. Kui püha langeb nädalavahetusele, siis saame ka esmaspäeva vabaks (ja tavalist tööpäeva palka selle eest, aga see oleneb ka töökohast ja tööandjast, ma pole viitsinud nii täpselt seadust lugeda, sest pole vajadust tekkinud). Lisaks sellele on sel aastal Kanada spetsiaalselt sättinud enamik pühi reede või esmaspäeva peale, et tuleks ilusti kolm vaba päeva. Nõnda olingi ma septembri alguses elevil, sest saime ju alles teist korda mägedesse pageda (juunis küll ostsime auto, aga saime selle alles juuli keskpaiku remondist kätte). Nõnda me tegime omale tööl lühikesed päevad, et varem teele asuda. Kui aga teisipäeval tööle tagasi naasin, siis oli vabrikus kuidagi vaikne ja rahulik. Töökaaslase käest kuulsin, et suurem osa operaatoritest olla reedel tööpäeva lõpus lahti lastud. Tööd pidavat nii vähe olema. Hiljem juhendaja ja teiste töökaaslastega vesteldes sain aru, et ka nende jaoks tuli see uudis üllatusena.

Täpselt kaks nädalat hiljem üsnagi samamoodi koondati veel kaks inimest, aga sellel korral personalist, misjärel oli meil ka antud teemal koosolek, kus lõpuks meilegi infot jagati, et mis ja kus ja miks. Meie inseneride tiimile (meid on kolm) öeldi eelnevalt aga, et meil hakkab oma engineering meeting. Meil on vabrikus ja kontorites kõlarid, mis on kontori telefonidega ühenduses ning nii saab kontorisse või vabrikusse teateid edastada. Näiteks edastati meile alla kontorisse teade, et läheksime üles. Seda just pärast töökaaslase teadaannet, et ta koondati. Veidi kõhedaks võttis, aga läksin siis üles. Selgus, et meie engineering meeting jääb ära, ülemus tegi "nalja" ning hoopistükkis seletati, mis ettevõttes toimumas on. Meie tiimil polnud varasemaltki tööst puudus, nüüd saab veel rohkem teha. Samas selle üle ma ei kurda, enne olgu rohkem tööd kui vähe. Siiani olen oma tööga väga rahul ning tunnen, et olen täpselt õiges kohas.

Täna ütles üks töökaaslane, et loodetavasti homme ei lasta kedagi lahti. Kahel palgapäeval on nii läinud ja homme on kolmas. Pöidlad pihku.

Ahjaa, ma saan lähinädalatel omale elu esimese omanimelise visiitkaardi!