Elame suitsu sees

Viimased päevad on mind vaevanud kriipiv-kraapiv kurk, suurem väsimus ning mõnetine pearinglus. Juba ehk isegi rohkem kui mõni nädal oleme elanud sõna otseses mõttes suitsu sees. British Columbia provintsis on üle 800 aktiivse metsatulekahju, millest enamus on ilusti kontrolli all, aga mõni neist on "natuke" liiga suur, seega paar päeva tagasi kuulutas provints juba teist suve järjest välja üleprovintsilise erakorralise seisukorra. Enne 2017. aasta suuri põlenguid kuulutati too seisukord välja aastal 2001. Lugedes uudiseid, kirjutatakse, et sellised metsatulekahjud muutuvad kliimasoojenemisega aina tavapärasemaks. Jätkates aga juttu suitsu osas, siis on see suitsupilv katmas nii suuremat osa Alberta provintsi, osaliselt Saskatchewani kui ka Manitobasse otsaga jõudnud. Niisiis ärkasime meie teisipäeval üles, kuid mida polnud, oli päikesepaiste. Õues oli täiesti kottpime, vaid tänavavalgustused teid valgustamas. Sügasin kukalt ning Googeldasin, et mis kell see päike tõusma peaks. Tark Google näitas, et viie minuti pärast. Viie minuti pärast oli seis aga täpselt sama. Tööle sõitmise ajaks hakkas õues veidi kollakas-hallimaks muutuma ning pea kuni õhtuni võis arvata, et meid on tabanud apokalüpsis.

Eile õhtul läksin magama lootuses, et hommikuks on olukord parem. Ei olnud. Päikesevalgust nägime küll varem kui tol teisipäeval, aga suitsu oli tunda ka toas, kurk oli ikka veidi kähe ning kesklinna tornid olid paksu suitsupilve sisse mattunud.  Kanada ametlik ilma teadustav veebileht teatas, et nähtavus on minimaalne, õhukvaliteet on teatud aladel halvim selle suve jooksul ning välised tegevused on rangelt mittesoovitatavad.

Statements

4:33 AM MDT Saturday 18 August 2018
Special air quality statement in effect for:

• City of Edmonton - St. Albert - Sherwood Park

"Smoke from forest fires in British Columbia continues to stream into most of Alberta resulting in locally poor air quality and reducing visibility.

AQHI values around and to the west of the Capital Region are at 10 or higher. Overnight plume of very dense smoke moved into the region, giving very low visibilities with some of the worst air quality that had been seen in the province this summer. Outdoor activities are strongly discouraged for most of today."

Link: https://weather.gc.ca/airquality/pages/abaq-001_e.html



CBC teatas omakorda, et suits BC metsatulekahjudest on näha lausa satelliidilt - 1,5 miljoni kilomeetri kauguselt (alumine pilt).


Pildid laenatud CBC uudistelt siit: https://www.cbc.ca/news/technology/bc-fires-satellite-1.4789298

Lisaks suitsule lendleb ringi ka tuhk, mida on näiteks valgete autode peal eriti hästi näha.

Sellest hoolimata otsustasime hommikul trenni minna, lootuses, et spordikompleksi õhuventilaatori vinged filtrid suudavad sealset õhku enam-vähem puhtana hoida. Eksisin. Igal juhul saime trenni tehtud ning kui pingil Markot ootasin, maandusid mu kõrvale isa oma lapsega. Mõlemi välisjalanõud visati samale pingile kus istusin mina, kuhu langes too isa tagument ning ühel hetkel ka umbes 1,5 kuni kaheaastane laps. Esimene asi, mis too isa suust välja tuli oli "Wanna go get a cheeseburger now?" ehk siis "tahad lähme nüüd juustuburgerit sööma?". Ja ilmselgelt ei mõelda siin selle all Uulitsat Tallinnas. Olin šokeeritud. Kummalisel kombel pole ma siiani sellega ära harjunud. Tegu ju siiski Ameerika mandriga.

Päike hakkas vaikselt suitsu tagant piiluma ning õhtuks on ilm palju paremaks läinud. Positiivsel meelel läksime Whyte avenüüle kultuurišokki saama ja seda me saime. Nimelt on käimas praegu maailmakuulus Fringe festival ning käisime ka meie üht komöödiatükki vaatamas. Ja šoki me saime. Show oli nii halb, et endast hakkas lausa kahju. Rahvas see eest röökis naerda (sõna otseses mõttes!). Röögatusi tuli igalt poolt, peamiselt muidugi minu kõrvalt ja selja tagant (oh seda õnne) ja seda nii hetkedel, kus öeldi midagi täiesti tavalist või lausa midagi, mis oli pigem mõneti kurb kui naljakas. Pidasime siiski viisakalt lõpuni vastu ning tagasiteel autoni saime hoopistükkis nautida veidi paremat showd ilma rahata. Libistasime tänulikult väikse rahatähe mütsi sisse ning tulime positiivsel meelel koju tagasi. Meenutas mulle jälle, miks me ammu kinos pole käinud ning rahvarohkeid kohti ja üritusi pigem väldime. 

Eks huumorimeel ongi meil erinev. Minu kahjuks nood naljad polnud tõesti minu maitsele, suurem osa jutust polnud tegelikult isegi naljakas. Et eestlane naerma saada, selleks on ikka midagi rohkemat vaja kui lihtsalt suu lahti teha ja midagigi sealt välja saada.