Aeg lendab justkui linnutiivul. Alles ma
kirjutasin, et ema tuleb külla kaheks nädalaks ning nüüdseks on need paar
nädalat juba möödas ja ema poolel teel koju (saatsin eile lennuki peale, aga
Islandil on 18 tunnine vahemaandumine, seega pärast pealinnaga tutvumist ootab
ta nüüd järgmist lendu, mis kodule lähemale viib).
Tehtud sai palju ja ilmselt veel rohkem ootab ees. Mõlemad
nädalavahetused venitasime pikaks nädalavahetuseks, seega reedest pühapäevani
olime mägedes. Sain jällegi oma matkaraamatus mõned matkad maha kriipsutatud
(tegelikkuses panen linnukese juurde) ning korralikke vahemaid läbitud. Näiteks
laupäeval läbisime päris mitu matka ja lõppkokkuvõttes käisime maha üle 18
kilomeetri. Sõnast "käisime" ei tasu kinni haarata, sest reaalsuses
oli tõusu ka päris korralikult, niisiis jalutuskäigu alla see kohe kindlasti ei
kuulu.
Samuti käisime kiirelt läbi Elk Island National Park'st, mille eesmärgiks oli näidata vabas looduses elavaid piisoneid. Meie käik läks igati asja ette ning ehkki me suurt karja ei näinud, siis kokku nägime ikkagi vähemalt kümmet piisonit pluss ma nägin ära ka põõsasse kaduva põdra tagumiku.
Pikemalt ei hakkagi praegu ema külaskäigust kirjutama, plaan on hoopiski
kaks videot kokku panna ning neid ilmselt mõne aja pärast jagada. Lubadusi
tähtaja osas aga andma ei hakka.
Nimelt kolime selle kuu lõpus oma praegusest elukohast välja, seejärel
ööbime paar ööd külalislahkete sõprade pool, sest mul on vaja veel esmaspäeval
ja teisipäeval tööl käia, ning järgmisel kolmapäeval kolime autosse ning võtame
suuna USA poole. Lühidalt öeldes saab meie praegune viisa läbi ning uue
saamisega läheb veel piisavalt kaua aega (kui üldse antakse, ega iial ju ei
tea), seega võib meid varsti ka kodumaal kohata.
Kui nüüd natuke südant puistata, siis käib tegelikult päris pinda see
pidev viisa kohta pärimine. Seda just siinsete töökaaslaste poolt. Saan aru, et
paljud pole üldse süsteemiga kursis ja lihtsalt küsivad, et kuidas see käib.
Küll aga teine ports inimesi hakkab targutama, kuidas nende arust asjad käivad,
unustades, et nende siia saabumisest on aastakümneid möödunud, ning teadmata,
kuidas tänapäeval asjad käivad. Näiteks eile küsiti mult, et kas mu emale ei
meeldigi siin, et ta juba ära läheb.. Pidin üsna pikalt selgitama, et ta tuligi
siia vaid kaheks nädalaks puhkusele, mitte ei põgenenud Eestist siia. Üleüldse
ollakse siin pidevalt üllatunud, et me Markoga kahekesi Kanadasse tulime ja
mõlemi pered ei plaanigi meile järgi tulla. Mis seal ikka, eks ma siis vahel
seletan pikemalt, vahel lühidalt, et ega Eesti elul ka midagi viga pole, ise
tulime siia lihtsalt ideega maailma avastada ja välisriigis töökogemust
omandama.
Niisiis kuna enne Kanadast lahkumist on palju teha, siis ei oska ma
ennustada ka, millal uus blogipostitus valmib. Islandi reis tuleks kah kirja
saada ehkki Alaska reisikirjelduski lõpetamata. Maikuus toimunud Eesti reisist
ilmselt pikemalt enam juttu ei tule, ema külaskäigust püüan videod valmis
vorpida ning USA reis tuleb eeldatavasti kah mõlemas vormis - video ja jutt. Küsite, millal? Millalgi ikka.
No comments:
Post a Comment