Drumheller 19. - 21. juuni

Siiani loodan, et Marko kirjutab teksti juurde, sest ma tegelen praegu piltide sorteerimise ja avalikustamisega. Meil see blogi kirjutamine ilmselgelt nõnda ei edene nagu alguses plaanis oli. Marko ütles julgelt, et tema kirjutab, seega ma mõtlesin, et ju siis pildid jäävad minu peale. Pilte on tore klõpsida küll (ilmselgelt fotograafi minust ei saa), aga isegi nende sorteerimine võtab nii palju aega, et õudne. Siin on aga mõned pildid Drumhelleri maastikust.

Natuke selgituseks, et kunagi ammu elasid seal dinosaurused ning Drumhellerist ongi kaevatud välja üle 30% fossiile ja dinosauruste luid üleüldse Maal. Kohaliku muuseumi väljapanek oli ka võimas, jällegi üks võimsamaid kogu maailmas.

Kanjoni elanikud

Preeria koer

Dinosauruste rahvuspark

Ja mina sain vahepeal aasta vanemaks. Ühtegi ilusat pilti ei tulnud, aga kook oli hea!

Kohalik geto

Kui reede õhtul kohale jõudsime, siis tervitasid meid preeria koerad, kes kutsumise peale kohe kohale jooksid ning nii lähedale tulid ja hüppasid ringi, et tekkis lausa hirm, et hüppavad jalga kinni.

Teisel päeval käisime Dinosauruste rahvuspargis, mis asus 200 km kaugusel Drumhellerist, kuid kuna see on põhiline vaatamisväärsus, siis võtsime selle reisi ette. Ilm oli tohutult kuum ning maastik oli seal kohati nagu kõrbes. Seega elasid seal ka skorpionid, must lesk ja mürgised maod. Kedagi neist me siiski ei kohanud. 

Kuigi nägime palju huvitavaid kohti ning veetsime toredasti aega, siis päris sellise maastikuga piirkonnas igapäevaselt küll elada ei sooviks. Rohelus ja mäed on siiski need, mis kutsuvad.