Marko suure suuga lubas postituse sel teemal kirjutada, aga jutuks see vaid jäigi. Lõpuks leidsin mina aega, et mõned pildidki üles panna. Reis oli meil igal juhul väga tore - võtsime selle ette koos Indreku ja Anniga ning nalja sai rohkem kui rubla eest.
Ööbimiskohast kahjuks pilte pole, aga selleks oli meil põhimõtteliselt kolmetoaline korter nelja inimese peale. Tagaaed oli ka koos kohaliku minijänesega.
Banffis oli tõsine karuoht, kuid ainuke karu, kes meil teepeale jäi, oli roosa kummikaru..
Esimese päeva vaatamisväärsus. Tuul oli nii külm ja tugev, et üle 5 minuti keegi seal püsida ei suutnudki. Seadsime sammud tagasi autosse ja lootsime, et praktiliselt tühi paak veab meid linna tagasi (alati on ju tark mõte jääda lootma selle peale, et kütus otsa ei saa, eriti kui pole veel teekonna sihtpunktki paigas nagu meil juhtus).
Teise päeva esimene matk Sulphur mäe otsa. Meeleolu on muidugi laes enne paaritunnist matka.
Üle poole teest oli täiesti lumine, rääkimata lumesajust endast. Nagu pildilt näete, on kõik vastavalt oludele ka riietunud.
Ülevad meeleolud tippu jõudes.
Just nagu tellitud - üles jõudes hakkasid noored kanadalased külma tuule käes pilli mängima.
Teravam silm näeb niivõrd kvaliteetsel fotol antud lossi, kus me novembri lõpus nädalavahetuse veetsime (Marko tööandja poolt korraldatud jõulupidu)
Pärast korralikku matka olid kõik valmis hobuse selga hüppama.
Ülo leidis juba uue sõbra
Indrek sai endale isiksusele vastava hobuse - küll ei kuulanud sõna ja tegi niisama viperusi
Kolmanda päeva matk - ilmselgelt valisime meie raskema raja. Hiljem, kui mööda teist rada tagasi tulime (antud juhul see lihtsam rada), siis selgus, et see oli lihtsalt lai rada, mis tuli kiirelt mäest alla tagasi. Muide, rada oli nii lai, et seal oleks mahtunud lausa autoga sõitma. Midagi iseenesest ei näinud, sest mets oli ees..
Poolel teel klõpsutasime pilte
Esialgu mõtlesime, et kas see ongi esimene järv, mis üheks sihtpunktiks olema peab. Poisid ei varja pettumust oma näos ja olekus.
Õnneks nii see polnud ja jätkasime hoogsalt teekonda
Vot see on sihtpunkt. Ma ei liialda, kui ütlen, et vesi oli kristallselge.
Isegi imestan, et mul nii ilus pilt välja tuli. Tegemist on järjekordselt peegeldusega
Indrek muudkui ronis pildile
Poisid pidid uurima minema, mis koobas see seal üleval on.
Mina olin õnnelik, sest olin lõpuks näinud ära oma silmaga smaragdrohelise mägijärve.
No comments:
Post a Comment